Ausalt öelda hakkab veidi ära väsitama see hooldekodude tagaotsimine mööda Londonit. Meie tänane koht oli taas kord selline, mis oli ennast kenasti ära peitnud pealtnäha tavalisse elumajja ,mitte ühtegi silti, majade numbrid on ka nagu on, mõnel on ja mõnel ei ole.Igal juhul üles me ta leidsime ja totaalselt teistsugune koht, kui siiani. Siin asutuses on endised narko-, alkosõltlased, kriminaalselt karistatud inimesed ja skisofreenia haiged.
Juhataja rääkis,et veel 20 aastat tagasi pandi kõik sellised teistsugused inimesed peitu, silma alt ära luku taha( see ulatub tagasi Victoria aega) ,siis aga otsustas valitsus ,et on aeg nad peidust välja tuua.Sellepärast ilmselt ongi neil nii palju seaduseid ja reegleid inimestega töötamiseks vaja, meeletustes kogustes kaustu, palju mõttetut paberimajandust ine.Lisaks on neil Inglismaal selline instants nagu CQC(Care Quality Commission) ,kes enamasti käib kontrollimas neid kohti korra aastas, aga võib ka käija rohkem ,kes ei teata ette, et nad tulevad, kes otsustab kas asutus on toimiv jne.Mulle tundub, et see võrdub nagu Maksuametiga, nad kõik pelgavad või isegi kardavad nende külastusi, sest neist sõltub ikka väga palju.
Ok,väike kõrvalekalle ei tee ju paha onju.
Tänane maja siis ainuke selles piirkonnas, kes pakub seda teenust.Kui ma nüüd järele mõtlen, siis sarnaneb see veidi toetatud elamise moodi.Nad toimetavad ise ka majas,neile õpetatakse erivaid eluks vajalikke oskusi, nad saavad raha jupikaupa.
Elanikke kokku 13, neist 10 meest ja 3 naist.Kõigil oma kaust, nagu ikka ning ka kõigi kohta on tehtud riskianalüüs.Töötajaid,kes nendega päeval ja öösel tegelevad,nimetatakse seal majas support officer, mis on palju lahedam minu arust kui hooldustöötaja.Käiakse kunstiteraapias, omandatakse eluks vajalikke oskusi,väisatakse muuseume, juurutatakse tervislikke eluviise.Loomulikult väike aianurk.
Majas on 8 töötajat, alati on majas 2 töötajat,öösiti 1(kes ei maga,!!!!).
Väga meeldis mulle jällegi rohuraamat.Arst saadab retsepti apteekrile ja tema toimetab siis vastava kohani sellise rohuraamatu, kus kirjas isiku nimi,rohulahtrid, tableti kirjeldus( mis värvi, kui suur, kas on mingi muu tähis peal),rohu nimi.Seal on terve nädala rohud, minu arust väga kihvt asi.Kas see kunagi meile ka jõuab on iseasi.
Veidi kultuuri ka.Kuna meie kõrvaltoas on gurmee ja sommeljee tüdrukud, siis käisime eile Jamie Oliveri Itaalia restoranis söömas, mis oli väga lahe kogemus.Oli küll kallim, aga seda kindlasti väärt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar