13.aprill
Tänane koht,mis meile oli kokku lepitud,asus Londonist väljas.Kõvasti eeltööd kaardiga ja kodust välja.Õnneks seekord kirjutasin üles kõik bussipeatuste nimed koos tähtedega(siin on bussipeatustel lisaks nimele ka tähed) ja saime kohe alguses õige bussi peale.Vahepeal tuli ringi istuda nii et bussiõitu tuli kokku 2 tundi.Maha pidime minema rongijaama juures,et siis ringi istuda.Issand ja kuidas me piletit ostame???Rongijaamas käisime sisse ja välja,väravad ees,kassad tühjad ja no jumal küll,kell muudkui läheb.Võtsime ühel naisel jopesabast kinni ja palusime abi.Saime tema abiga ostetud edasi-tagasi piletid ja kuna see naisterahvas läks ise sama platvormi pealt küll teisele rongile,siis ta näitas ära,mida täpselt tabloo pealt vaadata ja manitses,et me vale rongi peale ei läheks.Rongid käivad väga täpselt , tunnike sõitu  ning jõudsime kohta nagu Westcliff-on Sea.See linnake meenutas Inglise filmidest neid väikseid linnu,kus tänavad jooksevad alla mere äärde ja kajakad karjudes peade kohal hõljuvad.Pisikesed poed ja hästi sõbralikud inimesed.Väheke instruktaaži ja üsna kiirelt jõudsime kohale.Kuna ma kirjutasin meie kontaktile,et me ilmselt hilineme,siis seda lahedam oli  kui kohale jõudsime omaniku rõõmus hüüatus meid uksel vastu võttes -ma ootasin teid,kus te olite nii kaua?
Koht kuhu me siis läksime oli Palmerston Residential Care Home Westcliffis.Koht ise on selline väike,elanikke on 26 majas.Koha omanik on türklane, hariduselt loomaarst,kes tuli 12 aastat tagasi magistritööd tegema Inglismaale,aga hakkas hoopis tegelema sellise alaga.Tal on 3 sellist kohta,kõik on väikesed.Tema arusaam sellistest kohtadest ongi see,et inimesi ei tohiks palju olla,sest siis ei teki hooldajatel sellist kontakti elanikega(nemad ütlesid elanikud,mitte patsiendid).Hubane ,väike koht,jällegi oma köögiga ja pesumajaga.Õues oli puur jänesega,kes oli lemmiklooma eest ,must kõuts jalutas ka ringi,väike aianurk.Välisuks oli lukus,sest selles hooldekodus olid Alzeimeri haiged ja dementsed.Päevasel ajal on töötajaid majas 8,nende hulka loeti siis ka mänedžer ja kokk.Hooldajaid oli 4 ,öösel jäi 2 hooldajat pluss kella kuue ajal õhtul tuli veel üks abiline.Kuna elanikud on kolmel korrusel,siis oli trepi küljes elektriline tool,mis vajadusel sõidutas  elaniku üles või alla.Muidugi oli ka lift.Hästi-hästi huvitav oli rohujagamise süsteem.Programm,kus siis on elanike pildid,klikid pildi peale,tuleb alla väike tabel,millised rohud on vaja võtta hommikul,lõunal,õhtul.Kui on rohud antud,paned linnukese.Täiesti ulmeline oli see paberimajandus,mida kõike on vaja täita ja kirja panna.Iga elaniku kohta on kaust ja pean siis silmas PAKSU kausta,kus on kirjas kõik info,iga liigutuse kohta on paber.Kontaktandmed,terviseandmed,eelistused,mitte eelistused,hobid,usk,kas elustada või mitte ,iga päevased tegevused ,hästi armas oli mina vormis infoleht,kus oli kirjas kõik info nt-minu nimi on see,olen 90 aastane,mul on alzeimer,haigestusin sellel aastal,mulle meeldib kuulata muusikat kõvasti jne.
Armas oli minu arust see näide ka kui neile tuli elanik,kes oma tavaelus ärkas väga vara ja oli harjunud jooma kell 4 hommikul sooja piima,siis seda jätkas ta ka hooldekodus,sest milleks kiusata teda,kui võib ju samamoodi jätkata.
Mis mulle veel meeldis,oli matt mis käis voodi ette(see oli ühendatud maja turvasüsteemi) ja enamasti olid need matid siis nende elanike voodite ees,kellel olid tasakaaluhäired.Kui inimene astub voodist välja,paneb jalad matile,läheb hooldajale signaal,ahhaa Ben on voodist väljas,lähen kontrollin.Kui juhtub,et on juba kukkunud,siis seinal asuval tablool vajutad teist nuppu,annad märku,et sul on abi vaja ja abi tuleb.Mis mulle veel meelde jäi,et kui meie haiglates on tõstuki rihmad niiöelda ühised kõigi,siis selles majas oli igaühel oma,mis oli täpselt tema järgi reguleeritud.Lubati meil ka vaadata ,kuidas viidi läbi isikliku hügieeni toimingut.Igast tegevusest andis hooldaja teada,mitte ei kukkunud rabistama ja riideid seljast kiskuma.Isegi mitte ei andnud märku,vaid küsis luba,kas ta võib teha seda ja seda.Hästi palju huvitavaid tegevusi oli igapäevaselt-raamatute ette lugemine,ringis tantsimine,laulude kuulamine ja ära arvamine,seemnete maha panemine,Valentini päeva tähistamine,loomulikult sünnipäevade tähistamised,pühad,puzzlede kokku panemine ,maniküür,juuksur,lauamängud jne.
Hästi pikk ja huvitav päev oli.