Eks ole,hommikul tulin kodust välja,seljas  kevad-sügis jakk ja veidi paljast jalga ka paistis pükste alt.Ikkagi London onju ja kindlasti soojem tunduvalt kui meil,mis sest ,et ilmaennustus nüüd niiväga sooja ilma ka ei lubanud.
Ja kuidas meie maandusime-jestas-nätaki käisid rattad vastu maad ja kihutas edasi.Meie kõrval ühel noorel poisil olid ka silmad suured ,aga ikka pidama saime.Lennujaamast leidsime rongi ka üles ja edasi Londoni poole.Enne kui rongi peale istusime,helistas meie kontakt Londonis ja ütles,et ta tuleb meile vastu ja oodake mind ära!Ikka ootame,kellel siis selle vastu midagi on,et autoga kohale saada jakuhu meil niiväga ikka minna!Niisiis õige peatus,aga kuidas metroojaamast välja saab?Maalt ja hobusega...Küsime ja saamegi , Ozgur kenasti ootel.
Linn on umbes,natuke keerutamist,natuke türgi temperamendiga kirumist ja oleme oma imelises elukohas.Korter kolme korruse peal,imekitsad trepid,mis on kaetud paksu vaibaga(mul tuli kohe meelde ,kuidas inglise keele kursuse õpetaja rääkis,milline elu nende vaipade all käib).Tubades paljad põrandad ja akna vahelt puhub tuul,mõte on,et tuleb osta flanell pidžaama,hea ,et villased sokid kaasa võtsin.Ikka harjumatult jahe on see elamine,eriti kui oled harjunud,et toas ikka vähemalt 23 kraadi sooja on.Loodetavasti läheb veidi soojemaks...
Ozgur rääkis meie praktikast,mis ja kuidas,andis telefoni kaardid ja läinud ta oligi.Istusime Üllega ja tõdesime,et meie hosteli ühikas on ikka luks.See selleks,kuhu siis tel.kaart sisse panna?Järelikult on vaja osta üks luts,mida selle aja jooksul kasutada.Lutsu leidsime,piima ka ostsime hommikuse pudru jaoks ja kuna ilm jätkuvalt tuuline,siis koju teki alla.
Mingi aeg hakkas laekuma meie korterinaabreid ja kuulsime  muljeid nende praktika kohtadest ja natuke elu-olust.Prügikastides maja ees elab keegi,täpselt ei tea kas oravad või rotid,eelmine nädal olid käinud siinkandis murdvargad ja maja taga majas ühes korteris elab armas vanapaar,kellel on oranž kass!